Mida ma ei teinud.
Terve komplekt oli pakitud kenasti paberikotti. Visuaalne kujunduse järgi on tegemist seeriaga. Logod, värvid ja terve layout on kindla käega paika pantud.
Mis puutudab mussi, on tegemist rajuma rokkiga. Midagi, mis on mõeltud pigem nailboardi ostjatele, musta värvi sõbradele, ja gitarri-kallistajatele.
Plaati SÜGIS positiivne üllataja on avalugu: "Oma lima", mis on pehujaani ja contra kokkukäkerdatud. Ülejäänud oli midagi, mis oma toppelt-bassidrummiga, karjumisega, gitarrikeelde venitamisega, ängstiga, püha ja puha vihaga läks nii käpast ära, et hakkas lausa naljakas olla.
Plaat TALV omab juba meloodilisemaid liine. Mõnusalt mõllab bänd nimega "Tolmunud mesipuu" (mis pidi olema väljaandja üks lemmikutest), teine meeldiv pala on plaati lõppu paikutatud "Opium flirt"i Õunakuu. Selle loo flänger-saundid tekitavad laupäeva hommiku tühjade tänavate meeleolu.
Boonusplaat LUMI, noh, ütleme nii et see läks eriti hästi kokku koos hommikupudruga. Kohe oli tunne just kui oleks mõne zombi-ajusid söönud. Eks see topelt-bassidrumm kunagi veel ununeb ära. Not my cup of tea, aga mingu heategevuse tõttu.
Jään ootama Lutsu nimekirja järgi Kevadet ja Suve, mis võiksid olla midagi positiivsed, süntapopi-laadsed ja tujutõstvad.
Pilt on võetud estmetal-i leheküljelt. Aitäh nendele.
Midagi taolist vist toimus plaati salvestades.
