Eestlane olen ja eestlaseks jään,
kui mind eestlaseks loodi.
Eestlane olla on uhke ja hää
vabalt vaarisa moodi.
Eile löpes Rahvusringhäälingu koorisaade Laululahing. Löpupidu toimus teises stuudios ja rahvas möllas päris korralikult. Soovisin önne Mikko Fritzele kes hiljem kutsis mind kylla enda byroosse "Tallinn Kultuurpealinn". Vilbre oleks tahtnud Angelisse minna aga mina skippisin nagu korralik soomlane, kuidki mitmed inimesed proovisd iseki soomekeeles mind kaasa vöta.
"Tule tule, vai oletko muka hetero?" Jah, olen kyll.
Jälle yks hooaeg jääb selja taha. See on alati röömustav tunne. Ja seda sai nautida heas seltsis, laulates vanu häid Eesti laule.
Eestlane ja soomlane käsi käes.
Uni on. Perse kyll.
Ma lootan et varsti on juba suvi käes.
Päev 1. Reede.
Saabusime Haapsallu öhtul viie paiku. Esimene asi: Rein Rannap (edit Raud), TLÜ rektor. Järgmine: Martin Adamsoo, BFM-i meeskonnast. Mönus oli esimene ölu lahti teha ja panna tähele, et terve kooli juhatus oli samasse spa'sse sattunud. Tahtsin magama minna, sest et olen loll, aga önneks targemat poissid visas mind basseinisse ja kohe oli tunne nagu seventh heavenis. Mönus on mullides möllata.
Film: Killustunud
Päev 2. Laupäev.Hommikusöök oli eri-vinge. Ise sai lettuja (soomekeelt) vöi siis pannkooke (vironkieltä) teha. Igayks meie seltsist pani lauale päris karmid kombot. Eraldi peab mainima Trashi kurgsalat-saiake mille peal oli sokolaadivälimusega basilicot. Mmm-mmm. Soovitame köikile!Siis käisime soolasaunas, mis oli ka eriperane kogemus. Soome vanamutt ytles et teeb naha pehmeks. Nöustan. Mehed möllasid basseinis, erinevates saunades ja puhkusetundelt ei suutand vältuda. Ilgelt lahe, eriti ujuta öue kui vesi on soojam kui öhk.
Öhtul hakkas piduks ja mölluks. Vanalinn Haapsalu on päris "impressive", kuidki valget neiud vöi daamid keigi ei näinud. Tsikke yltse muidu oli päris väha, pean ma ytlema.
Haapsalus on yks klubi: Kaheksa. Öludkelder on masendav ja pime, aga Kaheksa rokis täiega. Maja on puust ja mussi mängisid Tallinna poissid.
Oli mönus vaatada kuidas iga stereotyyp vöi karakter mida sa filmides nääd, jaludas vastu näkku. Nagu mingi 80ndate film stiiliga Ferris Bueller.
-Tyyp kuldmedal kaelas, ja on hästi uhke sellest.-Luuser, kes paistab välja nagu 12-aastane
-Freak, kellel on muntsid ja imelik myts, ning ka mingid bling-blingit ja carlsberg körsaga
-Ilus tydruk, kes poke'ib HÖFF-i produtsendiga
-Normaalne tyyp, ehk peategelane, kes on noormaalse välimusega aga arvatavasti tore
-Chick kes istub nurgas ja ei taha tantsida, sest et tal on päevad
-Suvaliset jorsid kes naeravad lolli näoga-Cool guy, kellel on alternatiivne nahkajakk ja peakate. Meeldib enda tydrukule.
Ja need on köik kohalikut inimeset, kes tulivat kohale, sest et HÖFF on ainult kord aastas.
Filmid: Emme & Issi, Kurjuse Kehastus... NOOT! Läksime kogemata kahte (!) vale saali, ja olime kaks tundit hiljaks jäänud. Söime hoopis pizzad. Mis oli ka hea.
Päev 3. Pyhapäev ja kojuminek.
Krapula ehk pohmel on eestlase parim söber. See andab pöhjuse könnida rahulikult ja olla räägimata mitte midagi. Olime köik nagu tursad ja käisime ringi veel kord nii ilusaks öeltud linnas. Anni Arro kohvikus oli paar lolli chicki kes ajasid Opsi närvi. Chickid oli, hmmm, kuidas seda öelda, nagu mingid kurjat barbie-nukud. Ilusad aga sa ei taha puutuda.
Terve festivalist peab veel mainima et:
-saal oli kakk, aga ajas asja
-rahvast oli palju, mis on hea
-mingi rootslane tegi legendaarseid seiglusi toast tuppa-kanadamees oli suvaline, aga mängis khuulid-toitu oli maitsev ja selts supper
-jäi hea mull
Film: Astropia
Härra HÖFF soovib köikile häid jöule!
Kes teie teade sellist päeva kui köik paistab igav välja?
Tööl jood kaks tassi kohvi järjest ja ikkagi magad, keigi seletab midagi ja bla bla blaa.
Vot, täna on see päev.
Yksköik kas Beta makis käib Dr. Noormanni psyholloogiline seiglus vöi söitavad kuulsad näitlejad rattaga öues - tuju on neutraalne. Tuul puhub tyhjas peas.
Jumaltänatud ja önneks vaatasin öhtul esimest Rocky-filmi. Hommikul hyppasin pysti nagu Rocky Balboa. Könnisin läbi linna ja tegin variboxingut västrikudega. See oli päeva tipphetk. Apollo Creed vs. the Italian Stallion. Sounds like a damn monster movie.
Kas sa oled valmis?
Kummalises vanalinna baaris Balou toimus pidu nimega Käärid. Seal nägin kuidas:
-mussi mängis synnipäevalaps M.I.M.-mees kaotas enda prillidest vasaku läätsu ära
-naine kopperdas treppis
-VJ mängis rövedaid videosid
-mees leidis enda läätsu ja parandas prillid ime kautu -lätlasi, soomlasi, eestlasi, leedukaid, venelasi ja pool-rootslasi
Järgmine päev helistasin ringi ja uurisin kuidas söprad pärast niukest pidu ellu jäivad. Ilmselt jäivad.
Scissor Sistersid asendas see kord Käärides M.I.M.
Söber Kertu parandas mind eestikeelega. Vigu oli ikka palju, aga enam vähem tuntub et isegi Ida-Virumaa tydrukud saavad aru millest kirjutan. See on päris huvitav möte.
Esimese teksti kohta andis Kertu isegi isiklikud nöud:
"KUI SA ÜTLED “TERE KALLID EESTLASED”, SIIS VÕIB KEEGI SULLE LIHTSALT SAHTLISSE SÕITA, SEST MIS MÕTTES “KALLID” IMELIK OLED VÄ, EESTLASED EI OLE KALLID, EESTLASED PIGEM SÖÖVAD JU ÜKSTEIST. JA SAMAS EI TUNNE SA PIISAVALT KÕIKI EESTLASI, ET VÕID NEID KALLITEKS NIMETADA. SAMAS ON SEE SINU VABA VALIK, MIS OMADUSSÕNU SA KASUTAD."
Aitäh köikile feedback-i eest, õpin
Soome-Ants
