Mu vana blogitekst "Kelkutamine" sai täna hommikul täiesti uue tähenduse. Enne Vancouver-i olümpiamängude avantseremooniad sai surma 21-aastane Gruusia kelkutaja Nodar Kumaritashv maailma ühe kõike kiiremal kelkuradal.
Hommikul praetud pannkookid ei jõudnud isegi valmis, kui hakkasin meile ja uudiseid skännima. Seda vist ei tohiks laupäeviti teha, sest maailm on maailm. Kohe kui vaatad, on sul võimalik kaotada isu ära. Mis neil viga on?
Et liiga kurvaks ei läheks, räägin veel et eile sõitsime autoga linnas ringi terve õhtu. Käisime Jussi Õlletoast kuni Mustamäeni tervitamas armast Tallinnat, lumevallide vahel kiiruse olles 60 km/h. Mehed jõid õlu, naine siidrid. Mina proovisin kõike cocacola, schweppesi ja tee vahel. Siis tuli uni silma and the boys called it a day. Läksime koju. Kelkutaja kiirus oli muidu 140 km/h.
Konnichiwa armsad Koreea fännid!
Ave tuletas meelde, et lubasin mitu korda eile õhtul, et meie ühise õhtusööki piltid jõuavad siia homme, ehk täna. Kokku oli 13 ahvi ja kõigile jätkus nämma pulgogid, porgandid, teed ja ülatav küll -õlu. Menüü sai pikantse kõrvalmaitse -15 graadilisest talvisest jalutuskäikust ja Koreea mehe isikliku Eestilooga sügenemisest. Tavai, highfive ja hapukoor!
Pilgard oli kunagi meeste mäng. Aastal 1996.
Berit.
NB. Ühe silmaga Andres.
M, S, A, P-R, O, R, A, B, M, R, A, C ja mina.
Aitäh ja Спасибо.
Teade seda reklaami busspeatuste peal ja Viru-keskuse seinal? Seda valged plakaati, kus on ainult youtube'i search-aken ja sõna kingiproff? No pidin ma seda kodus klikkima. Loomulikult. Inimene, nagu ahv, on uudishimulik loom. Ärke klikkige. Seal on puhast õudust.
