Kiirpost

Varsti saate kõik näha mis toimus järjekordselt teisel R&A sünnipäeval.
Seni peace and love.

Good-bye EKA!

Seeria on pildistatud ajavahemel 9. juuni - 16. september 2010.

Soome-plokk ja uus eesti dok

Kes mäletab aparaati nimega Soome-plokk ehk PAL-boks? Kes mäletab Madise leiba ja Kadri saia?
Mina ei tea sellest midagi.
Kooli stardipauguga esilinastus ka Liina Paakspuu ja Arian Levini uus dok-film, "91 kilomeetrit", mis näidati saalitäiele inimestele nüüd kolmapäeval, 8.9.2010 VonKrahlis. Kohal oli ka filmi produtsent Kiur Aarma, kuigi see kord ilma kitarrita. Tunnine tsirkus pakkus tegijate sõnul ringvaadet Eesti 2009 aasta 91. sünnipäeva eestlastest. Ilus oli ta jah, nagu kogumik visuaalseid komme ja nalja sai. Raske on seda kategoriseerida, võib-olla tundus nagu Youtube-is surfimine. Mussiks oli Pehu Jaani tootang, mis varastas natuke vaataja tähelepanu. Pean siiski ütlema, et lahutas meelt. Ja tundub, et Eestis on hiiglama suur generatsioonidevaheline auk, ühel pool auku miilitsa auto, lehm ja raadio, teisel pool euromündid.

New Shit

Tere kullakesed!
Täna liikun nädala ajaks Soome võttedele koos sakslastega. Pärast jätkub sama samba-rumba õitsvas Eestimaas. Räägin nendest kogemustest hiljem. Palju õnne Nellile, kes kuuldavalt veetis oma sünnipäeva eile! Loodan et keegi ei surnud pohmellitõttu. Tervitan suvises meeleolus kõiki teatud ja vahelejäänud lugejaid (Ops, Risko, Maria, Ave, Krahli naised ja Trash) ning ka neid random lugejaid, kellest mul mitte mingit ettekujutust ei ole. Aitäh! Palju õnne SEKS aastaks! P.S. Kuulake suvehitt 2o10 by MIM feat Kivirand.

Tule kartulaid koorima

-tere! mis uudist!
-ha, kas sa teadsid, et me hakkasime eesti keelt õppima sin?
-heh, mina juba ammu oskan eesti keelt!
-eesti keel on maailma kõige ilusam keel!
-muidugi, isegi itaalia keel ei ole nii ilus!
-kuule, tegelikult ma taktsin, et sa tuleksid mulle appi kartuleid koorima

Mitte midagi ei kirjuta

Ha-ha-haa!
Keegi enam ei kirjutaa.
Sest sess on mul,
kirjutan seal nagu hull.

Lugejate soov: HÕFF 2010

Õudus on jälle nähtud ja proovin oma kiirelt midagi sellest kogemusest kokku keerata.
Kõike pealt, HÕFF tuntub iga aasta suurem. Nüüdseks oli HÕFFi süda, Haapsalu kultuurimaja peaaegu korda tehtud, ja selle fojee sai linna popimaks baariks. Festivali pomo, Sten, julges isegi räägida meile 600-kohalisest kinosaalist järgmiseks aastaks. See oleks küll luks ja annaks vaadata filme kindlasti praegust mugavamalt.
Haapsalu kujunes igaühel meie seltskonnast omamoodi. Üheid jõid, teised ujusid, kolmandad otsisid kontakte. Tegelikuld tuli välja et meie seltskonna kõik umbes 7 inimest tegid kõike eelmainitud. Igaüks oma skaala järgi. Sellest räägib juba isegi see, et enamus on kirjutanud oma blogidesse kogemustest Hõffil. Vaata muugasadam/mummukal/trash-can-dance blogspotcom lisaelamusteks.
Peamiselt jäi meelde rahu basseinis, suur ja vürtsikas pizza, punane valgus kultuurimaja ees ja soomlaste Nightvisions-Festivali kuttid, kellele Trash lubas peksa anda, juhul kui nad ei Robi ja Maria filmi on festivalil näida. Filmidest räägides see aasta vaatasin prantsuse Mutantid, eesti Rändajad ja prantsuse Hordeid (poolikult). Suht nõrk, aga filmid polnud sellel aastal mu peamine point. Filmifriikid vaielge vastu, vabalt, kui soovite.
Pean veel mainima, et Haapsalu koht nimega Ehte (ex-kaheksa) pannakse nüüd kinni, Haapsalu tänavad on Hõffi ajal küllaltki tühjad, Haapsalus on uus ja suur Selver, lossis tehtud screening oli väga mõnus ja et Hõff on ja jääb.
Panen teie rõõmuks paar pilti sellest, mis tegelikult toimus.

Projektori meister Oskar.

"Rändaja" lossi screenil.


Black Plastic goes White Plastic in 2010.

Tutvaid zombiede hulkas. Otsi Ivan ja Mia.

Mulle jalutas vastu mr. mystery.

Trash CAN dance

Koos uue sõbraga. Paremal Andres.

Haapsalu öö kõvimad zombied. Paremal PÖFFi juht, Tiina Lokk.