Konnichiwa armsad Koreea fännid!
Ave tuletas meelde, et lubasin mitu korda eile õhtul, et meie ühise õhtusööki piltid jõuavad siia homme, ehk täna. Kokku oli 13 ahvi ja kõigile jätkus nämma pulgogid, porgandid, teed ja ülatav küll -õlu. Menüü sai pikantse kõrvalmaitse -15 graadilisest talvisest jalutuskäikust ja Koreea mehe isikliku Eestilooga sügenemisest. Tavai, highfive ja hapukoor!
Pilgard oli kunagi meeste mäng. Aastal 1996.
Berit.
NB. Ühe silmaga Andres.
M, S, A, P-R, O, R, A, B, M, R, A, C ja mina.
Aitäh ja Спасибо.
Teade seda reklaami busspeatuste peal ja Viru-keskuse seinal? Seda valged plakaati, kus on ainult youtube'i search-aken ja sõna kingiproff? No pidin ma seda kodus klikkima. Loomulikult. Inimene, nagu ahv, on uudishimulik loom. Ärke klikkige. Seal on puhast õudust.
PÖFF jõudis kohale. Väga luks, filmiõpilaset saavad enam vähem tasuta sisse. Täitsa lõpp, kui suureks väike festivaal on paisunud: pronksist huntid, 230 filmi, lõpmatult palju väikefestivaale ja igavene armastus filmide kohta on näha ja tunda detsembrialguses Tallinna tänavatel.
Reedest ei jäänud muide muffigi puudu. Nimelt toimus jõhker soolaleiva pidu, kus kangelsteks sai salatud eliit, kus jooki jätkus ohtlikult kaua ja kus mulle kingiti laulav lips. Mis sa pärast siukest pidu võid öelda?
Krahlis jätkub rahvast.
Huntide isa, Simson Seakülast