Lugesin nostalgialaines vanu tekste ja keel on ikka kohutav. Samas oli päris vinge tunne lugeda, sest kohati tunduvad soomlase väljundid peaaegu arusaamatud, isegi minu jaoks. Teine tähelepanuväärne asi oli julgus. Vanasti kirjutasin ikka tsikkedist, pekist, viinast, peost, kannitäiest ja krapulast. Mis juhtus? Heihoi, seda teist ja kolmandat saate jälle kuulda nädala pärast. Siis ilmub järjekordse HÕFFi reportaaž. Aitäh lugejatele.
Tsikkidest võiksid praegugi rohkem kirjutada, oled ju selline üle linna panomies!
ReplyDeletePalju õnne Soome Antsule. Kui kohtume siis teeme kohe ühe kannitäie :)
ReplyDeleteJa need väljundid on sul ikka päris kobedad...
ReplyDeleteNoh, soovin siis sinule ja sinu alati huvitavale blogile edu ja 100 kannitäit õlut!
ReplyDeleteHah, aitäh.
ReplyDelete